Üldinfo salvkaevudest

Paljudes maapiirkondades, suvilarajoonides ja linnalähedastes piirkondades puudub võimalus liituda ühisveevärgiga. Sellisel juhul kasutatakse joogivee saamiseks lokaalseid veeallikaid, näiteks salvkaevu või puurkaevu.

Salvkaev ehk rakkekaev või šahtkaev on peamiselt betoonrõngastest rajatud kaev, mis saab vee maapinnalähedasest põhjaveest. Salvkaeve leidub kõikjal Eestis ning sobivates pinnaseoludes on need väga hea ja töökindel lahendus nii elamu, suvila kui ka muu kinnistu veevarustuseks.

Mis on salvkaev?

Salvkaev rajatakse pinnasesse kaevurõngaste abil. Kaevu sügavus sõltub eelkõige piirkonna geoloogiast, pinnasekihtidest ja põhjavee tasemest.

Eestis on salvkaevud sageli umbes 5–10 meetri sügavused, kuid eriti Lõuna-Eestis leidub ka 15–20 meetri sügavusi ja veelgi sügavamaid salvkaeve.

Sobiv sügavus ei ole igal kinnistul ühesugune. Vesi võib paikneda erinevates pinnasekihtides ning oluline ei ole ainult vee olemasolu, vaid ka see, kui kiiresti kaev pärast vee kasutamist uuesti täitub.

Amendero OÜ rajab salvkaeve spetsiaalse hüdraulilise tehnikaga, mis võimaldab töötada ka keerulisemates pinnaseoludes ja suurematel sügavustel.

Salvkaevu rõngad ja veemaht

Tänapäeval rajatakse enamik salvkaeve betoonist kaevurõngastest.

Amendero valmistab enda kaevurõngad ise alates 2009. aastast.

Meie tavapärase kaevurõnga:

  • siseläbimõõt on 1000 mm;
  • kõrgus on 1000 mm;
  • välisläbimõõt on ligikaudu 1200 mm.

Ühe meetri kõrgune ja ühe meetri siseläbimõõduga kaevurõngas mahutab ligikaudu 785 liitrit vett.

Kaevu tegelik veevaru sõltub sellest, kui kõrge on veesammas kaevus. Näiteks kolme meetri kõrgune veesammas ühemeetrise siseläbimõõduga kaevus tähendab ligikaudu 2350 liitrit vett.

Suurem kaevu läbimõõt annab lisaks suuremale veevarule rohkem ruumi ka hilisemaks puhastamiseks, süvendamiseks ja hooldustöödeks.

Salvkaevu asukoht

Kaevu asukoha valik on üks olulisemaid otsuseid kogu rajamise juures.

Kaev tuleks võimalusel paigutada piirkonda, kus:

  • puudub pinnavee kogunemise oht;
  • kaev asub ümbruskonnaga võrreldes kõrgemal;
  • võimalikud reostusallikad paiknevad kaevust võimalikult kaugel;
  • kaevule jääb ligipääs hooldus- ja puhastustööde tegemiseks.

Reostusallikateks võivad olla näiteks reoveesüsteemid, sõnnikuhoidlad, kompost, kemikaalide hoiukohad ja muud objektid, kust saaste võib pinnasesse või põhjavette liikuda.

Kaevu täpne asukoht tuleb valida vastavalt kinnistu tingimustele ja kehtivatele nõuetele.

Kaevu kaitsmine pinnavee eest

Salvkaevu üks olulisemaid ehituslikke ülesandeid on vältida pinnavee sattumist otse kaevu.

Pinnavesi võib kaasa tuua baktereid, orgaanilist materjali, väetiste jääke ja muid saasteaineid.

Kaevurõngaste ühendused peavad olema korrektselt paigaldatud ning ülemine kaevuosa tuleb ehitada nii, et vihma- ja sulavesi liiguks kaevust eemale.

Kaasaegsete valtsühendusega kaevurõngaste puhul saab kasutada spetsiaalseid tihendeid, mis aitavad takistada pinnavee liikumist rõngaste ühenduskohtade kaudu kaevu.

Oluline on ka kaevu ümbruse korrektne viimistlus ja kaevu nõuetekohane katmine.

Salvkaevu vee kvaliteet

Kaevuvee välimus, lõhn ja maitse ei anna alati täielikku infot selle kvaliteedi kohta.

Selge ja hea maitsega vesi võib sisaldada mikroorganisme või aineid, mida ilma laborianalüüsita tuvastada ei ole võimalik.

Veeanalüüsi tasub teha eelkõige:

  • pärast uue kaevu valmimist;
  • pärast kaevu puhastamist või remonti;
  • kui vee maitse, lõhn või värvus muutub;
  • pärast üleujutust;
  • kui kaevu pole pikka aega kasutatud;
  • kui tekib kahtlus vee kvaliteedis.

Joogivee kvaliteedi hindamiseks soovitame kasutada akrediteeritud labori teenust.

Mida teha, kui kaevuvesi on saastunud?

Kui veeanalüüs näitab mikrobioloogilist reostust, tuleks esmalt välja selgitada võimalik reostuse põhjus.

Probleem võib olla seotud näiteks:

  • pinnavee pääsemisega kaevu;
  • kahjustatud või nihkunud kaevurõngastega;
  • kaevu kogunenud muda ja orgaanilise materjaliga;
  • kaevu sattunud loomade või muu reostusega;
    läheduses asuva reostusallikaga.

Mikrobioloogiliselt saastunud vett ei tohiks ilma nõuetekohase töötlemiseta joogiks ega toidu valmistamiseks kasutada.

Keemilise reostuse korral ei muuda vee keetmine vett ohutuks.

Probleemi lahendamiseks võib olla vajalik kaevu puhastamine, remont, desinfitseerimine ja pärast tööde lõppu kordusanalüüsi tegemine.

Salvkaevu puhastamine

Aastate jooksul koguneb salvkaevu põhja muda, liiva, orgaanilist materjali ja muud setet. Samuti võivad määrduda kaevurõngaste sisepinnad.

Kaevu puhastamise käigus:

  • pumbatakse vajadusel kaevust vesi välja;
  • eemaldatakse põhjast muda ja sete;
  • puhastatakse kaevu seinad;
  • kontrollitakse kaevurõngaste ja ühenduste seisukorda;
  • tehakse vajadusel parandustööd;
    vajadusel desinfitseeritakse kaev.

Puhastamise vajadus sõltub kaevu seisukorrast, kasutamise intensiivsusest ja vee kvaliteedist.

Kaevu tuleks kontrollida kindlasti siis, kui vee omadused on muutunud või kui kaevu pole aastaid hooldatud.

Salvkaevu desinfitseerimine

Desinfitseerimine on vajalik eelkõige mikrobioloogilise reostuse korral ning sageli ka pärast põhjalikku puhastamist või remonti.

Desinfitseerimiseks kasutatakse joogiveesüsteemidele sobivaid vahendeid ja nende kasutamisel tuleb järgida konkreetse toote juhiseid ning ohutusnõudeid.

Pärast desinfitseerimist tuleb kaevust eemaldada desinfitseerimisvahendi jäägid ning enne vee joogiks kasutamist on soovitatav kontrollida vee kvaliteeti laborianalüüsiga.

Kaevu desinfitseerimise puhul soovitame töö usaldada vastava kogemusega spetsialistile.

Kuidas arvutada salvkaevu veemahtu?

Ümmarguse salvkaevu veemahtu saab arvutada valemiga:

V = π × r² × h

kus:

  • V on vee maht kuupmeetrites;
  • r on kaevu sisemine raadius meetrites;
  • h on veesamba kõrgus meetrites;
  • π on ligikaudu 3,14.

Näiteks ühemeetrise siseläbimõõduga kaevu raadius on 0,5 meetrit.

Kui veesamba kõrgus on 2 meetrit:

3,14 × 0,5² × 2 = 1,57 m³

Seega on kaevus ligikaudu 1570 liitrit vett.

Oluline on siiski meeles pidada, et kaevu puhul ei määra veevarustuse võimekust ainult kaevus korraga olev veekogus. Väga tähtis on ka vee juurdevool ehk kaevu taastootlikkus.

Kui salvkaevus jääb vett väheks

Vähene veekogus ei tähenda alati, et tuleb kohe uus kaev rajada.

Olemasoleva kaevu puhul võib probleem olla põhjustatud näiteks:

  • põhja kogunenud paksust settekihist;
  • kaevu vanusest;
  • muutunud põhjaveetasemest;
  • ebapiisavast sügavusest;
  • kaevu põhja või alumiste rõngaste ummistumisest.

Sellisel juhul tasub esmalt hinnata olemasoleva kaevu seisukorda.

Paljudel juhtudel on võimalik kaevu puhastada või süvendada ning taastada selle veevaru ilma täiesti uut kaevu rajamata.

Salvkaevu süvendamine

Kaevu süvendamine võib olla sobiv lahendus juhul, kui olemasolev salvkaev on heas seisukorras, kuid veetase või vee juurdevool ei ole enam piisav.

Süvendamise võimalikkus sõltub:

  • olemasoleva kaevu konstruktsioonist;
  • kaevu läbimõõdust;
  • pinnaseoludest;
  • kaevu praegusest sügavusest;
  • põhjavee paiknemisest.

Iga kaevu tuleb enne tööde alustamist eraldi hinnata.

Salvkaev või puurkaev?

Salvkaev ja puurkaev on kaks erinevat veevarustuse lahendust.

Salvkaev kasutab üldjuhul maapinnale lähemal asuvat põhjavett ning selle läbimõõt on märkimisväärselt suurem. Salvkaevu üheks eeliseks on kaevus olev veevaru ning võimalus kaevu hiljem puhastada, remontida või süvendada.

Puurkaev on oluliselt väiksema läbimõõduga ning ulatub tavaliselt sügavamatesse põhjaveekihtidesse.

Milline lahendus konkreetsele kinnistule paremini sobib, sõltub piirkonna geoloogiast, veevajadusest, olemasolevatest võimalustest ja muudest tingimustest.

Hajaasustuse programm ja toetused

Maapiirkondades on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks olnud võimalik taotleda toetust hajaasustuse programmi kaudu.

Toetuse tingimused, taotlusvoorude ajad ja nõutavad dokumendid võivad aastati muutuda. Kui plaanite rajada või renoveerida oma kinnistu veevarustust või kanalisatsioonisüsteemi, soovitame enne tööde alustamist küsida infot oma kohalikust omavalitsusest.

Toetuse saamiseks võib olla vajalik hinnapakkumine, projektdokumentatsioon või muu kohaliku omavalitsuse nõutud dokumentatsioon.

Küsi nõu

Iga salvkaev ja kinnistu on erinev. Enne uue kaevu rajamist, olemasoleva kaevu süvendamist või suuremat remonti tasub olukord spetsialistiga läbi arutada.

Amendero OÜ tegeleb salvkaevude rajamise, puhastamise, süvendamise ja remondiga üle Eesti.

Meil on salvkaevude rajamise kogemus alates 2006. aastast ning kasutame tööde tegemiseks spetsiaalset tehnikat ja enda toodetud kaevurõngaid.

Kui olemasoleva kaevuga on probleem või soovite rajada uue salvkaevu, võtke meiega ühendust ning leiame sobiva lahenduse.