ÜLDINFO KAEVUDEST

Paljusid maapiirkondi ja suvilarajoone aga ka linnalähipiirkondi ei varustata joogiveega ühtse veetrassi kaudu, vaid kasutusel on veekaev ehk šahtkaev, salvkaev, pumbakaev (madal puurkaev ) või sügav puurkaev.

Salv- ja pumbakaeve esineb kõikjal üle Eesti, kus pinnakatte setete veeandvus on piisav nende rajamiseks. Need kaevud pärinevad põhiliselt eelmise sajandi algus- ja keskperioodist.

Kaev läbimõõdult on tavaliselt kuni 1 meeter, sügavus valdavalt 5 kuni 10 m ja need kaevud ammutavad maapinnaselähedast põhjavett (kvaternaari veekompleks). (Lõuna-Eestis kohtab ka 20-meetriseid ja sügavamaid salvkaevusid.)

Rakkeid on erinevaid, mõned näited kõige rohkem kasutatavatest raketest;

100 cm sisemõõt ja 100 cm kõrgus – mahutab 800 liitrit vett .

80 cm sisemõõt ja 80 cm kõrgus – mahutab 480 liitrit vett.

Praegu võib Eestis olla vaid üksikuid puust raketega kaevusid, rohkem on kasutatud raudkive või telliseid, kuid enamus kaevusid on ehitatud tsement- või betoonrõngastest. Et kaev oleks täiesti veekindel, peab sellel olema veelukk. Selleks kasutatakse tänapäevaselt spetsiaaltihendeid, mis asetsetakse ülemiste rakete valsi vahele. Tihend on täiesti vettpidav ja välistab pinnavee täieliku ligipääsu kaevu. Kui tihendeid ei ole, siis saab ka järgmiselt : kaevatakse kaevu ümber 2 m sügavune ja 0,7-1 m laiune auk, täidetakse see saviga ning tambitakse hästi kinni. Maapind kaevu ümber kaetakse liivaga ja sillutatakse kividega, mille üldkalle on kaevust kaugemale. Kaevurakked peavad olema vähemalt 0,7 m kõrgusel maapinnast. Kaevu asukoht peaks olema ümbrusest kõrgemal, kuid igal juhul peavad kõikvõimalikud reostusallikad olema kaevust võimalikult kaugel.

Mida teha kui kaevuvesi saastub?

Kui vesi on mikrobioloogiliselt reostunud (infot peab andma analüüsi teinud labor või tervisekaitsetalitus), siis tuleb joomiseks ja kõikideks köögis toidu ja nõudega tehtavateks toiminguteks kasutatavat vett keeta. Keemiliselt reostunud vee puhul keetmine ei aita.

Loomulikult peab sellise vee kasutamine olema lühiajaline, st reostusallikas tuleb välja selgitada, seejärel likvideerida ning kaev puhastada ja desinfitseerida. Kaevusid võivad reostada suured üleujutused, kuid tihti piisab sellestki, kui vee võtmiseks kasutatakse erinevaid ämbreid või ei pesta ega desinfitseerita pidevalt kasutatavat ämbrit.

Mikrobioloogilise reostuse puhul tuleb kaev kohe puhastada ja desinfitseerida. Kõigepealt tühjendatakse salvkaev täielikult, eemaldatakse ka muda ning kaevu põhja ning seintele sattunud/settinud esemed ja muu reostus. Vajadusel remonditakse kaevu seinu ja seejärel pritsitakse üle 3%-lise naatriumhüpokloriti lahusega (arvestusega 0,5 liitrit lahust 1 ruutmeetri pinna kohta) ja oodatakse kuni kaev on uuesti veega täitunud. Eelnevalt peab olema välja arvutatud kaevus oleva vee kogus ja vajaminev kloori sisaldava desinfektandi hulk

Rõngaskaevu veemaht arvutatakse välja valemiga:
E = H x R2 x 3,14,
milles E on kaevu vee maht kuupmeetrites,
H on veesamba kõrgus meetrites ja
R on kaevu raadius meetrites.

Nelinurkse salvkaevu puhul arvutatakse kaevus oleva vee maht alljärgnevalt:
E = kaevu pikkus (m) x laius (m) x veekihi kõrgus (m).
Vajamineva desinfektandi hulk arvutatakse järgmise valemiga:
P = (E x 150 x 100)/A
P – vajamineva desinfektandi kogus (grammides),
E – kaevu vee maht (kuupmeetrites),
A – aktiivse kloori sisaldus desinfektandis (protsentides).

Soovitav on vee hüperkloreerimisel (ülekloreerimisel) kasutada vähemalt 150 mg aktiivset kloori 1 liitri vee kohta.

Vajaminev desinfektant segatakse mahutis vähese veega, saadud segu valatakse kaevu ja segatakse 15 minuti jooksul, seejärel suletakse kaev vähemalt 6 tunniks. Kui 6 tunni möödumisel ei ole vees tunda kloori lõhna, siis lisatakse veel 1/4 või 1/3 esialgsest deslahuse kogusest ja lastakse seista veel 3-4 tundi.

Pärast 6-10 tunni möödumist desinfektandi lisamisest (järgmisel päeval) tuleb hüperkloreeritud vesi kaevust välja pumbata või tõsta. Ka järgmine kaevutäis vett võib olla tunduva kloorilõhnaga, mis mõningatel juhtudel vajab veel vee väljapumpamist.

Kaevude puhastamine ja desinfitseerimine on hea ette võtta suvisel kuivaperioodil. Salvkaevu kasutamisel tuleb silmas pidada, et sageli vesi reostubki kaevus just seetõttu, et kaevu pole kaua puhastatud ega desinfitseeritud. Võin seda oma kogemustest kinnitada, sest selliste küsimustega minu poole pöördunud salvkaevude omanikud pole kaua aega kaevu puhastanud ega desinfitseerinud. Tuleb ette sedagi, et kaevu satuvad rotid, hiired või muud väikeloomad. 1970. ja 1980. aastatel olid Eestis kasutusel spetsiaalsed salvkaevu vee kloreerimise “padrunid”, mis tagasid vee kloreerimise küllaltki pika aja jooksul, siis tuli padrun veest välja võtta, täita desinfitseeriva ainega ja uuesti vette panna.

Täna pakub vee puhastamiseks vajalikke ained Meat Agro OÜ, koduleht: www.dutrion.ee . Kui lokaalne kaevupuhastus ei aita ehk reostuse toovad kaasa kaevu “toitvad” veesooned, on ainuke lahendus paigaldada või lasta paigaldada vastavad veefiltrid. Suures valikus erinevaid veefiltreid pakub AP&P Grupi AS, koduleht: www.veefilter.ee .

Appi tuleb kohalik omavalitsus

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 sätestab omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevuse, kus muuhulgas on kirjas, et “Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas /—/ veevarustust ja kanalisatsiooni /—/ juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.” Seega tuleb elanikel veevarustuse ja kanalisatsiooni küsimustes abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Hajaasustuse veeprogramm 2007 a. alustati EAS -i poolt toetuste jagamist valdadele. Sellega toetatakse kaevude, trasside, pumpade, septikute/kanalisatsiooni ehitust ja paigaldamist. Kui teil on plaanis rajada või renoveerida enda hoone veevarustust siis tasuks kindlasti enne pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja uurida toetuste saamise võimalusi.